ProZ.com translation contests »
Benevolent deception: "The placebo button effect" » English to Estonian

Competition in this pair is now closed.

Discussion and feedback about the competition in this language pair may now be provided by visiting the "Discussion & feedback" page for this pair. Entries may also be individually discussed by clicking the "Discuss" link next to any listed entry.

Source text in English

Over the course of many years, without making any great fuss about it, the authorities in New York disabled most of the control buttons that once operated pedestrian-crossing lights in the city. Computerised timers, they had decided, almost always worked better. By 2004, fewer than 750 of 3,250 such buttons remained functional. The city government did not, however, take the disabled buttons away—beckoning countless fingers to futile pressing.

Initially, the buttons survived because of the cost of removing them. But it turned out that even inoperative buttons serve a purpose. Pedestrians who press a button are less likely to cross before the green man appears, says Tal Oron-Gilad of Ben-Gurion University of the Negev, in Israel. Having studied behaviour at crossings, she notes that people more readily obey a system which purports to heed their input.

Inoperative buttons produce placebo effects of this sort because people like an impression of control over systems they are using, says Eytan Adar, an expert on human-computer interaction at the University of Michigan, Ann Arbor. Dr Adar notes that his students commonly design software with a clickable “save” button that has no role other than to reassure those users who are unaware that their keystrokes are saved automatically anyway. Think of it, he says, as a touch of benevolent deception to counter the inherent coldness of the machine world.

That is one view. But, at road crossings at least, placebo buttons may also have a darker side. Ralf Risser, head of FACTUM, a Viennese institute that studies psychological factors in traffic systems, reckons that pedestrians’ awareness of their existence, and consequent resentment at the deception, now outweighs the benefits.

Winning entries could not be determined in this language pair.

There were 2 entries submitted in this pair during the submission phase. Not enough entries were submitted for this pair to advance to the finals round, and it was therefore not possible to determine a winner.

Competition in this pair is now closed.

Entries (2 total) — Expand all entries

Paljude aastate vältel on New Yorgi ametivõimud välja lülitanud enamiku jalakäijate vajutusnuppudest, mis kunagi reguleerisid valgusfoore linna ülekäiguradadel. Nad olid otsustanud, et arvutipõhised taimerid töötavad peaaegu alati paremini. 2004. aastaks oli 3250st sellisest nupust töökorras vähem kui 750. Linnavalitsus aga ei eemaldanud neid mõttetuid nuppe, kutsudes sellega lõputul hulgal sõrmi kasutult vajutama.

Esialgu jäid nupud alles nende eemaldamise kulude tõttu. Kuid selgus, et isegi mittetöötavatest nuppudest on kasu. Nuppu vajutavad jalakäijad ületavad väiksema tõenäosusega teed punase tule all, ütleb Tal Oron-Gilad Negevi Ben-Gurioni ülikoolist Iisraelis. Olles uurinud inimeste käitumist teeületuskohtades märgib ta, et inimesed järgivad kergemini süsteemi, millesse nad panustada saavad.

Mittetöötavad nupud tekitavad sellist tüüpi platseebo efekte, kuna inimestele meeldib tunne, et neil on kasutatava süsteemi üle kontroll, ütleb Eytan Adar, inimese ja arvuti vahelise suhtlemise ekspert Michigani ülikoolist Ann Arboris. Dr Adar märgib, et tema üliõpilased lisavad tihtipeale kavandatavale tarkvarale klõpsatava nupu „Salvesta”, mille ainuke roll on pakkuda kindlustunnet kasutajatele, kes ei tea, et nende klahvivajutused salvestatakse automaatselt. Ta soovitab sellest mõelda kui heatahtlikust pettusest, mille eesmärk on võidelda masinamaailma loomupärase külmusega.

See on üks vaatenurk. Kuid vähemasti teeületuskohtades võib platseebonuppudel olla ka halb külg. Viini instituudi FACTUM juhataja Ralf Risser, kes uurib liiklussüsteemide psühholoogilisi tegureid, arvab, et jalakäijate teadlikkus nende olemasolust ja sellest tulenev pahameel kaaluvad nüüd üles neist saadava kasu.
Entry #24868 — Discuss 0 — Variant: Not specified
Merike Kaljura
Merike Kaljura
Reino Unido
Entry tagging:
  • No "like" tags
Paljude aastate jooksul inaktiveerisid New Yorgi linnaametnikud tasahilju suurema osa foorinuppudest, mida senini sai linna ülekäiguradadel kasutada fooritulede töö juhtimiseks. Väljalülitamisele eelnes otsus, et fooride digitaalsed kontrollerid annavad parema tulemuse. 2004. aastaks reageeris nupuvajutusele juba vähem kui 750 foorinuppu endisest 3250st. Kuid linnavalitsus jättis alles ka inaktiveeritud nupud, mida lugematu hulk sõrmi nüüd harjumuspäraselt, ent tulutult vajutas.

Esialgu jäeti nupud maha võtmata, sest nende eemaldamine oleks olnud liiga kulukas. Siis aga selgus, et ka mitte töötaval nupul on oma roll. Nimelt, nuppu vajutavad jalakäijad pigem ei ületa teed enne lubavat rohelist tuld, väidab Iisraelis Negev piirkonnas asuva Ben-Gurioni ülikooli teadur Tal Oron-Gilad. Tal Oron-Gilad on uurinud, kuidas liiklejad ülekäigurajal käituvad, ja ta tõdeb, et inimesed alluvad süsteemile üsna varmalt, kui neile tundub, et neil on selle üle võimu.

Inaktiveeritud foorinupud tekitavadki just sellise platseeboefekti, sest inimestele meeldib arvata, et nad suudavad kasutatava süsteemi tööd mõjutada, ütleb Eytan Adar, Michigani ülikooli–Ann Arbori teadur, kelle tööks on uurida inimese ja arvuti suhtlust. Dr Adar sõnab, et tema tudengidki loovad sageli tarkvara, mille hulka kuulub ka salvestusnupp, mida saab küll vajutada, kuid mille tegelik ja ainus ülesanne on pakkuda kindlustunnet neile kasutajatele, kes ei tea, et nende klahvivajutused nagunii salvestatakse automaatselt. Dr Adari arvates on tegemist heatahtliku trikitamisega, mille eesmärk on tasakaalustada masinamaailma osavõtmatut ükskõiksust.

See on üks võimalikest vaatenurkadest. Kuid ülekäigurajal võib esile tulla ka platseebonupu varjukülg. Liiklussüsteemide psühholoogilisi tegureid uuriva Viini instituudi, FACTUMi juht Ralf Risser tõdeb, et inaktiveeritud nuppude mõju väheneb, kui jalakäijad hakkavad mitte töötavaid nuppe tajuma pettusena, sel juhul saavad nad lihtsalt pahaseks ja sellest on rohkem kahju kui kasu.
Entry #25135 — Discuss 0 — Variant: Not specified
Liina1
Liina1
Estônia
Entry tagging:
  • No "like" tags